Detsember 2009

Tulumaksumäär ei lange 2010. aastal

Riigikogu võttis 26. novembril vastu tulumaksuseaduse muutmise seaduse, mille alusel on  tulumaksumäär nii füüsilistele kui ka juriidilistele isikutele 2010. aastal 21%. Samuti ei nähta ette tulumaksumäära alanemist järgnevatel aastatel. Füüsilise isiku maksuvaba tulu jääb järgmisel aastal samuti 2009. aasta tasemele, s.o 27 000 krooni aastas.

Lisaks sellele ei saa füüsiline isik oma 2010. aasta tuludest maha arvata õppelaenu intresse, ametiühingu sisseastumis- ja liikmemaksusid ega erakonnale tehtavaid kingitusi ja annetusi.

Link tulumaksuseaduse muutmise seadusele
Lisainfo: Liina Mauring lmauring@kpmg.com

Käibemaksuseaduse muutmise seadus

Riigi Teatajas (RTI, 01.12.2009, 56, 376) ilmusid käibemaksuseaduse 2010. aastast jõustuvad muudatused. Järgmisest aastast muutuvad käibemaksuseaduse alusel kehtestatavad rahandusministri määrused on veel kinnitamisel.

Olulisemad 2010. a jõustuvad käibemaksuseaduse muudatused on järgmised:

·        Uued põhimõtted piiriüleste teenuse maksustamisel, mille kohaselt maksustatakse ettevõtlusega tegelevate isikute vahelised teenused üldjuhul teenuse saaja riigis. Erireeglid jäävad kehtima näiteks kinnisasjaga seotud teenustele, ürituste korraldamisega seotud teenustele, lühiajalisele transpordivahendite rendile, üürile ja kasutusvaldusse andmisele.

·        Uus aruandluskohustus nende teise liikmesriiki osutatud teenuste osas, mis maksustatakse teenuse saaja riigis.

·        Ekspordina käsitletav nn tax free müügi alammäär alaneb 600 kroonile (kehtib müügil ühendusevälise riigi isikutele).

·         Nullprotsendilist käibemaksumäära laiendatakse aktsiisilaosisestele tehingutele.

·        Lihtsustub teise EL-i riiki makstud käibemaksu tagasitaotlemise kord, tulevikus on võimalik teha avaldus e-maksuameti kaudu.

·         Kehtestatakse uued käibemaksugrupina tegutsemise põhimõtted.

Seoses käibemaksuseaduse muudatustega tunnistatakse järgmise aasta algusest kehtetuks kõik isikute ühe maksukohustuslasena  (ehk  käibemaksugrupina) registreerimise otsused, mis on tehtud enne 31. detsembrit 2009. a. Sellises vormis tegevuse jätkamiseks tuleb esitada enne 1. jaanuari 2010. a uus avaldus. Kuna käibemaksugrupi registreerimise korda täpsustav rahandusministri määrus on veel kinnitamata, annab Maksu- ja Tolliamet selgitusi käibemaksugrupi registreerimise kohta oma veebilehel. Uue määruse jõustumiseni tuleb esitada avaldused käibemaksugrupis tegevuse jätkamiseks senini kehtinud vormidel (avaldus vormil KRÜ ja avalduse lisa vormil KRL). Kuna järgmisest aastast registreeritakse käibemaksugrupp esindusisiku nimele, siis tuleb see isik avaldusel vabas vormist ära näidata. Käibemaksugrupi registreerimise avaldused tuleb esitada Põhja maksu- ja tollikeskusele.

Link  Maksu- ja Tolliameti lehele
Link 2010. a jõustuva käibemaksuseaduse tekstile
Lisainfo: Merike Oja moja@kpmg.com

Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmine

Riigi Teatajas (RTI, 10.12.2009, 59, 390). ilmus alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seadus, millega tõstetakse järgmise aasta 1. jaanuarist õlle, kääritatud joogi, veini, vahetoote ja muu alkoholi ning pliivaba bensiini, pliibensiini, diislikütuse, eriotstarbelise diislikütuse ja kerge kütteõli aktsiisimäära. Elektrienergia aktsiisimäär tõuseb 1. märtsist. Sigarettide, sigarite, sigarillode, suitsetamistubaka ja närimistubaka aktsiisimäära tõus jõustub 1. jaanuarist 2011. a.

Riigikogu menetleb veel kahte alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise eelnõud.

Eelnõu 625 SE on saadetud teisele lugemisele.  Sellega kavandatakse mitmeid mahukaid muudatusi, muuhulgas näiteks:

·         tollijärelevalve all olev aktsiisikaup vabastatakse aktsiisijärelevalvest

·        elektrooniline saateleht muutub kohustuslikuks liikmesriikide vahelise ajutises aktsiisivabastuses  oleva kauba veo puhul

·        täpsustatakse liikmesriikide vahelise veo ajal tekkinud kauba kadude maksustamise põhimõtteid

·        sätestatakse registreeritud kaubasaatja kontseptsioon ja selliselt tegutsevale isikule tegevusloa väljastamise tingimused

·        täpsustatakse seaduse sätteid seoses aktsiisilao tegevusloa andmise, kehtivuse peatamise ja kehtetuks tunnistamisega.

Eelnõu 200 SE on samuti saadetud teisele lugemisele ning puudutab alkoholi- ja tubakaaktsiisist eelarvesse laekuva raha kasutamist huvitegevuse rahastamiseks.

Link alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seadusele
Lisainfo: Merike Oja moja@kpmg.com

Uued maksulepingud

Alates 2010. aastast rakendatakse Eesti ja Makedoonia vahelist topeltmaksustamise vältimise lepingut. Riigikogus on menetluse läbinud ka topeltmaksustamise vältimise lepingud Eesti ja Israeli riigi ning Eesti ja Mani saare vahel.

Link maksulepingule
Lisainfo: Liina Mauring lmauring@kpmg.com

Lepitusseadus

Vastu võetud 18.11.2009, jõustub 1.01.2010.

Lepitusseaduse eesmärgiks on ellu kutsuda alternatiivne vaidluste lahendamise viis eraõigusasjades, mis oma olemuselt oleks vähem formaliseeritud ja kiirem kui kohtumenetlus.

Seadusega reguleeritakse poolte vabatahtlikkusel põhinevat lepitusmenetlust tsiviilasjades. Lepitajaks lepitusseaduse tähenduses võib olla poolte poolt valitud füüsiline isik (lepitaja võib tegutseda ka juriidilise isiku kaudu), notar, advokaat või seadusega määratud juhtudel ka  riigi või kohaliku omavalitsuse lepitusorgan. Lepitusseaduses sätestatakse lepitaja kohustused lepitusmenetluse läbiviimisel ning lepitusmenetluse õiguslikud tagajärjed.

Link seadusele
Lisainfo: Karen Root kroot@kpmg.com

Riigikohtu otsused

Erisoodustuse mõiste

Riigikohus analüüsis lahendis 3-3-1-73-09 erisoodustuse mõistet. Kohtu hinnangul  on erisoodustus tööandja poolt töötajale antav rahaliselt hinnatav hüve, millest töötaja saab otseselt isiklikku kasu ning mida saab käsitleda ka loonuspalgana. Erisoodustusega ei ole tegemist sellisel juhul, kui töötaja hüvitab saadud soodustuse tööandjale. Tehingu puhul, kus äriühing võõrandab oma töötajale asja, mille äriühing on varem omandanud samalt isikult, tuleb võimaliku erisoodustuse tuvastamiseks vaadelda mitte ainult viimast tehingut eraldivõetuna, vaid mõlemat tehingut koos. Kui töötaja ostab varem tööandjale müüdud asja tööandjalt tagasi sama hinnaga, millega ta varem sama asja tööandjale müüs, ning lisaks hüvitab tööandjale kõik kulutused, mida tööandja on teinud kahe tehingu vahelisel ajal asja parendamiseks, siis ei ole töötaja saanud rahaliselt hinnatavat soodustust, sest ta ei ole tööandja arvel oma varalist olukorda parandanud.

Link kohtulahendile
Lisainfo: Liina Mauring lmauring@kpmg.com

Maksudest kõrvalehoidumise hindamine

Riigikohtu otsused kohtuasjades nr 3-3-1-52-09 ja 3-3-1-59-09 puudutasid Hansapanga aktsiate müüki ja maksukorralduse seaduse § 84 rakendamist. Füüsilised isikud olid teinud endale kuuluvate Hansapanga aktsiatega mitterahalised sissemaksed enda kontrolli all olevatesse äriühingutesse, kes hiljem aktsiad võõrandasid. Sellega lükkasid füüsilised isikud tulumaksukohustuse edasi tulevikku. Vaidlus puudutas seda, kas mitterahalise sissemakse tegemise eesmärgiks oli maksudest kõrvalehoidumine või oli neil tehinguil ka majanduslik sisu. Kohus selgitas, et maksukohustuslane võib teha toiminguid arvestades muuhulgas ka maksunduslike kaalutlustega ning tegevust ei pea korraldama selliselt, et sellega kaasneks kõrgem maksukoormus. Seadusliku maksuplaneerimisega on tegemist niikaua, kuni tehingu vorm vastab selle majanduslikule sisule ja ei ole moonutatud ning järgitakse maksuseadusi.  Kohus leidis ka, et erinevalt aktsiate müügist ei ole mitterahalise sissemakse puhul maksudest kõrvalehoidumine tõendatud.

Link kohtulahendile
Link kohtulahendile
Lisainfo: Liina Mauring lmauring@kpmg.com

Juhatuse liikmele esitatud vastutusotsus

Riigikohtu haldusasjas nr 3-3-1-75-09 leidis analüüsimist küsimus, kas pärast juriidilise isiku äriregistrist kustutamist on võimalik esitada juhatuse liikmele kui kolmandale isikule vastutusotsus ning nõuda juhatuse liikmelt ettevõtte maksuvõla tasumist.

Riigikohus  selgitas, et juhatuse liikme solidaarne vastutus äriühingu maksuvõla eest on olemuselt aktsessoorne kõrvalkohustus, see tähendab, et kõrvalkohustuse kehtivuse eelduseks on põhikohustuse kehtivus ning vastutusotsuse tegemise aluseks saab olla kehtiv maksuvõlg. Kuna eraõigusliku juriidilise isiku registrist kustutamisega juriidiline isik lõpeb, sealhulgas lõppevad ka maksukohustused, siis lõpeb juhatuse liikme solidaarne vastutus äriühingu maksuvõla eest koos äriühingu õigusvõime lõppemisega.

Riigikohus selgitas, et kui maksuhaldur soovib rakendada maksukorralduse seaduse § 40 lõikest 1 tulenevat kolmanda isiku vastutust, siis tuleb vastutusotsus teha enne selle juriidilise isiku õigusvõime lõppemist, mille maksuvõla suhtes soovitakse vastutusotsust teha. Kui vastutusotsus on tehtud enne äriühingu registrist kustutamist ja maksukohustuste lõppemist, siis jääb nõue vastutusotsuse adressaadi suhtes kehtima. Eeltoodust tulenevalt asus riigikohus seisukohale, et kuna äriühingul puudus kehtiv maksuvõlg, siis puudus alus vastutusotsuse tegemiseks.

Link kohtulahendile
Lisainfo: Erle Laasberg elaasberg@kpmg.com

Pärast kriminaalmenetluse lõppu esitatud intressinõude kehtivus

Haldusasjas number 3-3-1-68-09 leidis käsitlemist küsimus, kas maksuhalduril on õigus pärast kriminaalmenetluse lõpetamist esitada maksumaksjale intressinõue. Nimelt oli maksumaksja seisukohal, et kuna kriminaalmenetluses esitatud hagi käsitles üksnes tasumata maksusummat, siis on maksuhaldur kaotanud õiguse esitada intressinõue hiljem eraldi  maksuotsusena teises menetluses.

Riigikohus selgitas, et ettevõttel tekkis intressikohustus juba siis, kui ta jättis maksusumma  tähtpäevaks tasumata. Kriminaalmenetluse lõpetamine ei saa lõpetada intressikohustust ning ei ole aluseks intressivõla mahakandmisele või kustutamisele. Muuhulgas selgitas Riigikohus, et maksuhaldur võib jätta intressi arvestamata ning sisse nõudmata üksnes seaduses sätestatud juhtudel, nt kui intressisumma on väiksem kui 50 krooni või kui sissenõudmisega seotud kulud ületavad intressisumma või kui intressisumma sissenõudmine on maksukohustuslase maksevõimetuse tõttu lootusetu ning maksuhaldur ei pea pankrotiavalduse esitamist otstarbekaks.

Kolleegiumi arvates puuduvad maksukorralduse seaduses ja kriminaalmenetluse seadustikus sätted, mis näeksid ette võimaluse vabastada maksumaksja  intressivõla tasumise kohustusest või keelaksid maksuhalduril nõuda selle võla tasumist. Seega ei ole kriminaalmenetluse lõpetamine aluseks intressivõla mahakandmisele või kustutamisele.

Link kohtulahendile
Lisainfo: Erle Laasberg elaasberg@kpmg.com

InfoKuller ei kajasta kõiki EV seadusandluses aset leidvaid muudatusi.

© 2009 KPMG Baltics AS, Eesti aktsiaselts ja Šveitsi ühingu KPMG International
iseseisvate tütarfirmade võrgustiku liikmesfirma. Kõik õigused kaitstud.