Ülevaade viimastest muudatustest õigusaktides

Maksualased muudatused

Impordikäibemaksu tasumine käibedeklaratsioonil

2008. a algusest jõustusid käibemaksuseaduse sätted, mille alusel on peamiselt välisturgudel tegutsevatel ettevõtjatel õigus taotleda impordikäibemaksu tasumist käibedeklaratsioonil ja vabaneda impordikäibemaksu reaalsest ülekandmisest Maksu- ja Tolliametile. Impordikäibemaksu deklareerimiseks ainult käibedeklaratsioonis peab ettevõtja vastama reale seaduses toodud tingimustele. Lähemalt võib lugeda kommentaari Maksu- ja Tolliameti kodulehel. Link kodulehele
 

Uus käibedeklaratsiooni vorm

Uus deklaratsiooni vorm ilmus Riigi Teataja Lisas (RTL 2007, 73, 1263). Link määrusele
Samuti on see vorm kättesaadav Maksu- ja Tolliameti kodulehel.
Link kodulehele

Lõppes ühendusesisese reisijateveo käibemaksusoodustus

Kehtetuks muutus käibemaksuseaduse säte (§ 40 lg 10), mille alusel oli tähtajaliselt kuni 31. detsembrini 2007. a õigus reisiteenuse käibemaksuga maksustamise erikorda rakendavatel ettevõtjatel maksustada nullmääraga reisiteenus ühendusesisese reisijateveo teenusega seotud osas.
Maksu- ja Tolliamet on avaldanud kommentaari käibemaksusoodustuse lõppemise kohta. Link kodulehele

Tõusis kuupalga alammäär

Vastavalt palgaseaduse alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse määrusele nr 254 on alates 1. jaanuarist 2008 tunnipalga alammäär 27 krooni ja kuupalga alammäär täistööaja korral 4 350 krooni. Link muudatusele 

Jõustusid siduva eelotsuse sätted

Alates 1. jaanuarist 2008 on maksukohustuslasel võimalik maksukorralduse seaduse alusel taotleda Maksu- ja Tolliametilt siduvat eelotsust, millega viimane annab maksukohustuslasele siduva hinnangu tulevikus sooritatava toimingu või toimingute kogumi maksustamise kohta. Siduva eelotsuse taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 12 000 krooni, füüsilise isiku siduva eelotsuse puhul 3 000 krooni. Link muudatusele

Rakendatakse kolme topeltmaksustamise vältimise lepingut

Alates 1. jaanuarist 2008 rakendatakse Eesti ja Gruusia, Eesti ja Luksemburgi ning Eesti ja Singapuri vahelisi tulu- ja kapitalimaksudega topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise lepinguid. Link lepingutele

Euroopa Liit plaanib muudatusi teenuste käibemaksuga maksustamisel

Detsembri alguses jõudsid Euroopa Liidu rahandusministrid kokkuleppele käibemaksu muudatuste paketi osas, mida hakatakse ellu viima järk-järguliselt kuni 2015. aastani. Dokument sisaldab mitmeid muudatusi, aga enim mõjutab see telekommunikatsiooni, ringhäälingu ja elektroonilisi teenuseid pakkuvaid ettevõtjaid, sest plaani kohaselt hakatakse neid teenuseid tulevikus maksustama teenuste tarbimiseriigis (praegu toimub see teenuse osutaja asukohas või ostja kaudu, kui ta omab teises riigis käibemaksunumbrit). Samuti tehakse mitmeid täiendusi direktiivis, mille alusel toimub Euroopa Liidu piires käibemaksu tagastamine väljaspool oma asukoha riiki tehtud kuludelt.

Õigusalased muudatused

Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seadus

Riigikogus võeti vastu rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse uus redaktsioon.Uue redaktsiooni väljatöötamise eesmärgiks on harmoneerida Eesti õigusesse 3. direktiiv (Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv 2005/60/EÜ rahandussüsteemi rahapesu ning terrorismi rahastamise eesmärgil kasutamise vältimise kohta, millega tunnistati kehtetuks direktiiv 91/308/EÜ), ning 3. direktiivi rakendamiseks antud direktiiv 2006/70/EÜ.
Seaduse keskseks osaks võib pidada täiustatud hoolsusmeetmete regulatsiooni, mis on seaduse eesmärgi saavutamise peamiseks vahendiks.
Tekst: RTI, 18.01.2008, 3, 21  Jõustumise kuupäev:28.01.2008
Rahapesu ja terrorismi tõkestamise seadus

Kindlustustegevuse seaduse, Finantsinspektsiooni seaduse ja isikuandmete kaitse seaduse muutmise seadus

Kindlustustegevuse seaduse, Finantsinspektsiooni seaduse ja isikuandmete kaitse seaduse muudatused on tingitud eelkõige edasikindlustuse direktiivist (Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2005/68/EÜ, mis käsitleb edasikindlustust ja millega muudetakse nõukogu direktiive 73/239/EMÜ, 92/49/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 98/78/EÜ ja 2002/83/EÜ).
Edasikindlustustegevuse regulatsiooni osas jäädakse põhimõtteliselt juba kehtiva lahenduse juurde, mille kohaselt kohaldatakse kindlustustegevuse seaduses kindlustusandja suhtes sätestatut ka edasikindlustusandja suhtes, kui seadusest ei tulene teisiti. Uuendustena viiakse kindlustustegevuse seadusesse sisse edasikindlustuse direktiivist tulenevad edasikindlustustegevusele kohaldatavad erisätted. Olulisimad erisused on seotud edasikindlustusandja tegevusega ning usaldatavusnõuetega.
Tekst: RTI, 19.12.2007, 68, 421  Jõustumise kuupäev: 01.01.2008 Kindlustustegevuse seaduse, Finantsinspektsiooni seaduse ja isikuandmete kaitse seaduse muutmise seadus

Keskkonnavastutuse seadus

Keskkonnavastutuse seaduse välja töötamise ja vastu võtmise peamisteks eesmärkideks olid nii vajadus keskkonnaalast vastutust siseriiklikult reguleerida ning olemasolevat regulatsiooni korrastada kui ka keskkonnavastutuse direktiivi (Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/35/EÜ keskkonnavastutusest keskkonnakahjustuste ärahoidmise ja parandamise kohta) harmoneerimine.
Seadus reguleerib keskkonnale tekitatava kahju vältimist ja heastamist, lähtudes põhimõttest, et saastaja maksab. ”Saastaja maksab” põhimõte on üheks EL keskkonnapoliitika aluspõhimõtteks ning keskkonnavastutuse direktiivi keskne põhimõte.
Tekst: RTI, 06.12.2007, 62, 396  Jõustumise kuupäev: 16.12.2007
Keskkonnavastutuse seadus

Notarite infosüsteemi ja õigusregistritega seotud seaduste muutmise seadus

Notarite infosüsteemi ja õigusregistritega seotud seaduste muutmise seadusega muudeti ja täpsustati muuhulgas ka äriseadustikku. Uuendusena lisati ariseadustikku § 167¹,  millega aktsiaseltside kohta käiva regulatsiooni eeskujul  sätestati vastutus osaühingu kahjustamise eest osaühingu tegevuse mõjutamise kaudu.
Tekst: RTI, 18.12.2007, 67, 413  Jõustumise kuupäev: 28.12.2007        Notarite infosüsteemi ja õigusregistritega seotud seaduste muutmise seadus

Puhkuseseaduse muutmise seadus

Puhkuseseaduse muudatuste kohaselt on isal õigus saada ema rasedus- ja sünnituspuhkuse ajal või kahe kuu jooksul pärast lapse sündi 10 tööpäeva isapuhkust, mille eest makstakse puhkusetasu tema keskmise palga alusel, kuid mitte rohkem kui kolmekordne Eesti keskmine brutokuupalk, puhkuse kasutamise kuu eelmisele kvartalile eelnenud kvartalis Statistikaameti avaldatud andmete alusel.
Puhkusetasu hüvitatakse tööandjale riigieelarve vahenditest vastavalt puhkuseseadusele.
Tekst: RTI, 28.12.2007, 71, 436  Jõustumise kuupäev: 01.01.2008 Puhkuseseaduse muutmise seadus