28. mai 2008

Äriseadustiku ja Euroopa Liidu Nõukogu määruse (EÜ) nr 2157/2001 "Euroopa äriühingu (SE) põhikirja kohta" rakendamise seaduse muutmise seadus

Äriseadustiku muudatused tingis vajadus viia Eesti õigus paremini kooskõlla EL kapitalinõuete direktiiviga (77/91/EMÜ ) ja direktiivi muutmise direktiiviga (2006/68/EÜ).

Äriseadustikku täiendati §-dega 143.1 ja 249.1, mille kohaselt ei ole seaduses määratud tingimustel teatud juhtudel, kui mitterahalise sissemakse esemeks on reguleeritud väärtpaberiturule kauplemiseks võetud väärtpaberid, nõutav, et audiitor kontrolliks mitterahalise sissemakse väärtuse hindamist.

Samuti nähakse ette, et juhul, kui ühing omandab aktsionärilt või osanikult vara kahe aasta jooksul registrisse kandmisest ja seda vara hinnatakse mitterahalise sissemakse hindamise reeglite kohaselt, tuleb sellise hindamisega seotud asjaolud teha äriregistris avalikuks.

Muudatustega täpsustati nii osaühingu kui aktsiaseltsi puhul laenukeeldu, sätestades, et tütarettevõtja ei või anda laenu oma emaettevõtjale või emaettevõtja aktsionärile, osanikule või liikmele, mis moodustab tütarettevõtjaga sama kontserni enda osade või aktsiate omandamiseks. Tütarettevõtja ei või ka tagada sellist laenu.

Sätestati, et äriühing võib püsivalt omada või tagatiseks võtta oma osasid 1/10 osakapitalist või oma aktsiaid 1/10 aktsiakapitalist. Oma osasid või oma aktsiaid võib omandada varem kehtinud ühe-aastase perioodi asemel viie aasta jooksul vastava otsuse tegemisest.

Aktsia- ja osakapitali vähendamise korral võivad võlausaldajad lisaks nõuete rahuldamisele nõuda ka nõuete tagamist.

Tekst: RTI, 11.04.2008, 16, 116  Jõustumise kuupäev: 12.04.2008 Äriseadustiku ja Euroopa Liidu Nõukogu määruse (EÜ) nr 2157/2001 "Euroopa äriühingu (SE) põhikirja kohta" rakendamise seaduse muutmise seadus

Pakendiseaduse ja pakendiaktsiisi seaduse muutmise seadus

Muudatustega täiendati pakendiseadusega ja pakendiaktsiisi seadusega sätestatud nõudeid, mille täpsustamise vajadus on tulenenud nende seaduste rakendamisel.

Pakendiseaduse muudatustega täpsustati pakendite mõistet, samuti pakendiettevõtjate kohustusi pakendi ja pakendijäätmete kogumisel ning taaskasutamisel. Sellest tulenevalt tekkis juurde kohustusi ettevõtetele, kes ei ole liitunud taaskasutusorganisatsiooniga, kuid kelle Eesti turule lastavate kaupade pakendi mass on üle 5 tonni aastas.  Täiendati ja selgitati pakendijäätmete taaskasutuse määra arvutamist. Taaskasutusorganisatsiooni ülesandeid täiendati mitmete kohustusega. Muudatustega sätestati seaduse täitmise üle järelevalvet teostavale isikule õigus seadusest tulenevate nõuete täitmise tagamiseks koostada ettekirjutusi ning kohaldada sunniraha. Ettekirjutuse täitmise tagamiseks võib järelevalvet teostav asutus rakendada sunniraha kuni 500 000 krooni ulatuses.

Pakendiaktsiisi seaduse muudatustega laiendati pakendiaktsiisi kõikidele pakendi liikidele. Täiendati pakendiaktsiisist vabastamise aluseid ja taaskasutuse protsente, mis tulenevad pakendiseadusest. Täpsustati aktsiisimaksmise kohustust imporditud kauba ja Eestis pakendatud kauba pakendile, aktsiisiga maksustamise tingimusi, maksustamisperioodi ja aruandlust ning arvestuse pidamist.   

Tekst: RTI, 21.05.2008, 20, 138   Jõustumise kuupäev: 31.05.2008 Pakendiseaduse ja pakendiaktsiisi seaduse muutmise seadus

Riigikohtu otsus maksurevisjoni pikkuse ja maksusumma määramise aegumise tähtaja kohta

Riigikohtu halduskolleegiumi 10. aprilli 2008. a otsuses on kohus tõlgendanud maksurevisjoni pikkust ja maksusumma määramise aegumistähtaja peatumist.

Maksukorralduse seaduse § 98 lg 1 kohaselt on maksusumma määramise aegumistähtaeg kolm aastat. Tahtliku maksusumma tasumata või kinni pidamata jätmise korral on aegumistähtaeg kuus aastat. Maksukorralduse seaduse § 99 lg 1 p 3 alusel peatub maksusumma määramise aegumine revisjoni ajaks, alates revisjoni alustamise päevast kuni revisjonitulemuste põhjal tehtud maksuotsuse kättetoimetamise päevani.

Maksuhalduri väitel alustati revisjoni 16. septembril 2002. Revisjoni tähtaega pikendati kuni 15. juulini 2005 ja revisjoni tulemuste põhjal tehti maksuotsus 18. juulil 2005. Riigikohus leidis, et selline revisjoni kestus on ebamõistlikult pikk. Kuigi maksukorralduse seadus ei sätesta revisjoni läbiviimise pikimat lubatud tähtaega, tuleb lähtuda haldusmenetluse ja maksumenetluse põhimõtetest, mille kohaselt tuleb menetlus läbi viia eesmärgipäraselt ja efektiivselt, samuti võimalikult lihtsalt ja kiirelt, vältides üleliigseid kulutusi ja ebameeldivusi, kusjuures menetlustoimingud viiakse läbi viivituseta. Riigikohus asus seisukohale, et üldjuhul toimub revisjon katkematult, kuid ei saa välistada, et esinevad asjaolud, mis tingivad revisjoni peatamist. Sellisel juhul peab lõppema ka aegumise peatumine, st et jätkub aegumistähtaja kulg. Nimetatud asjaolude esinemisel tuleb maksuhalduril vormistada revisjoni peatamine korraldusega. Kui niisugust korraldust ei ole, on kohtul sellest hoolimata õigus tuvastada, et tegelikult oli revisjon peatunud, sest pikema aja jooksul ei tehtud revisjonitoiminguid.

Link kohtulahendile

© 2008 KPMG Baltics AS, Eesti aktsiaselts ja Šveitsi ühingu KPMG International
iseseisvate tütarfirmade võrgustiku liikmesfirma. Kõik õigused kaitstud.