jaanuar 2010

Jaanuarist 2010. a jõustunud seaduse muudatused

Maamaksuseaduse muutmise seadus

29. detsembril avaldati Riigi Teatajas maamaksuseaduse muutmise seaduse tekst. 2010. aastast toimub maamaksu tasumine kahes osas, hiljemalt 31.märtsiks ja 1. oktoobriks.

Esimeseks tähtpäevaks tuleb tasuda vähemalt pool aasta maksusummast, kuid mitte vähem kui 1000 krooni. Maamaksu peab tasuma isik, kes on 1. jaanuari seisuga kinnistusraamatu andmete kohaselt kinnisasja omanik, hoonestaja või kasutusvaldaja. Isikutele, kes on teatanud Maksu- ja Tolliametile oma e-posti aadressi, edastatakse maamaksuteade elektrooniliselt. Maksuteadet ei väljastata ja maamaksu tasumise kohustust ei ole, kui maksusumma on alla 50 krooni. Maksuteate väljastamise tähtpäev on 15. veebruar. Kui maksumaksja ei ole 25. veebruariks maamaksuteadet kätte saanud, on tal kohustus teavitada sellest maa asukohajärgset Maksu- ja Tolliameti piirkondlikku struktuuriüksust.

Link maamaksuseaduse muutmise seadusele
Lisainfo: Merike Oja moja@kpmg.com

Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seadus

Jaanuarist jõustus alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seadus, millega tõsteti järgmiste aktsiisikaupade aktsiisimäära:

Elektrienergia aktsiisimäär tõuseb 70 kroonini ühe megavatt-tunni elektrienergia kohta
1. märtsist 2010. a. Sigarettide, sigarite, sigarillode, suitsetamistubaka ja närimistubaka aktsiisimäärade tõus jõustub 1. jaanuarist 2011. a. 

Link alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seadusele
Lisainfo: Merike Oja moja@kpmg.com

Käibemaksuseaduse muutmise seadus

Aasta alguses jõustunud muudatusi käibemaksuseaduses tutvustasime 2009. a novembri- ja detsembrikuu Infokulleris.

Lisainfo: Merike Oja moja@kpmg.com

Muudatused käibemaksuseaduse alusel kehtestatud määrustest

Seoses 2010. a jõustuvate käibemaksuseaduse muudatustega muutub ka deklaratsiooni vorm, ühendusesisese käibe aruande vormid ja avalduse vorm, mis tuleb esitada käibemaksugrupi või piiratud maksukohustuslasena registreerimiseks.

Link ühendusesisese käibe aruande vormile ja ühendusesisese käibe muutmise aruande vormile ning nende täitmise kord

Link käibedeklaratsiooni vormile ja täitmise juhend

Link käibemaksugrupi registreerimise korrale, registreerimisavalduse vormile, registreerimise kohta tehtava maksuhalduri otsuse vormile ning käibemaksugrupi registrist kustutamise korrale

Link piiratud maksukohustuslasena registreerimise avalduse vormile ja registreerimise kohta tehtava maksuhalduri otsuse vormile

Link välisriigi maksukohustuslasele käibemaksu tagastamise korrale ja käibemaksu tagastamiseks esitatava taotluse vormile ning humanitaarabi korras kaupa eksportivale isikule käibemaksu tagastamise korrale

Lisainfo: Merike Oja moja@kpmg.com  


Kohustuslike kogumispensioni maksete kinnipidamine

Alates 2010. aasta 1. jaanuarist peab tööandja II pensionisamba maksete jätkamise kohta avalduse esitanud isikutele tehtud väljamaksetelt pidama kinni kogumispensioni makse määras 2%. Informatsioon avalduse esitanud töötajate kohta on kättesaadav internetis Pensionikeskuse koduleheküljel www.pensionikeskus.ee.

Kui töötaja ei ole vastavat avaldust esitanud, siis ei pea tööandja 2010. aasta jooksul tehtud väljamaksetelt kogumispensioni makset kinni pidama.

Lisainfo: Erle Laasberg elaasberg@kpmg.com


Paadimaks Tallinnas

Alates 1. jaanuarist kehtestati Tallinnas paadimaks. Paadimaksuga maksustatakse 4 kuni 12 meetriseid väikelaevu, mis peavad läbima tehnilise kontrolli. Maksumääraks on kalendriaastas 500 krooni iga algava poole meetri kohta. Väikelaeva omanikul tuleb maks tasuda jooksva kalendriaasta 1. maiks. Kui väikelaev registreeritakse pärast maksustamisperioodi algust, maksustatakse see alates registreerimisele järgnevast kuust proportsionaalselt maksustamisperioodi lõpuni jäänud kuude arvuga. Viimati nimetatud juhul tuleb maks tasuda registreerimisele järgneva kuu viimaseks kuupäevaks.

Lisaks paadimaksule on Tallinna linnavolikogu otsustanud kehtestada alates 1. juunist 2010 müügimaksu Tallinna linna territooriumil müüdud kaupade ja teenuste kohta. Täpsema ülevaate Tallinna müügimaksust anname järgmises InfoKulleris.

Paadi- ning müügimaksu määrustega on võimalik tutvuda Tallinna linna kodulehel www.tallinn.ee.

Lisainfo: Erle Laasberg elaasberg@kpmg.com
 

Riigikohtu otsused

Palk vs FIE ettevõtlustulu

Riigikohtu halduskolleegiumis oli arutluse all kohtuasi nr 3-3-1-67-09 , mis puudutas füüsilisest isikust ettevõtjatena (FIE) tegutsenud Eesti Posti postiljonide makstava tasu ümberhindamist palgatuluks. Kolleegium möönis, et majandusliku tõlgendamise põhimõttest lähtuvalt võib maksuhaldur poolte vahel tehtud tehingutele anda teistsuguse, majanduslikule sisule vastava hinnangu ning määrata tasumisele kuuluva maksusumma, lähtudes tehingu majanduslikust sisust, kuid sellise sekkumise võimalus isikute omavahelistesse tehingutesse on piiratud. Maksu määramiseks ei piisa lepingu ümberkvalifitseerimisest, vaja on tuvastada ka lepingupoolte tahtlus saada maksueelist. Kui AS Eesti Post sõlmis teeseldud tehingu, aga maksueelist ei saanud, siis puudub õiguslik alus maksu määramiseks.

Kolleegium leidis, et kuna AS-ile Eesti Post tehtud maksuotsus võib mõjutada ka FIE-de maksukohustust, kelle ettevõtlustulu kvalifitseeritakse ümber palgatuluks, siis oleks tulnud FIE-d maksumenetlusse kaasata. Kohus jõudis seisukohale, et FIE-de maksumenetlusse kaasamata jätmine kujutab endast sellist menetluslikku rikkumist, mis toob endaga kaasa vaidlustatud maksuotsuse tühistamise. Kohus möönis, et töötajate olukord võib küll materiaalses mõttes paraneda, kuid selle tuvastamine saab toimuda alles pärast seda, kui maksuhaldur on kontrollinud FIE-de maksude arvestamise ja tasumise õigsust. AS Eesti Post ja FIE-de vaheliste tehingute ümberkvalifitseerimisel ei ole analüüsitud kasutatud meetme proportsionaalsust, kuivõrd maksunõude esitamine toob lisaks AS-ile Eesti Post kaasa maksumuudatuse ka kõigi FIE-de osas. MKS §-s 11 sätestatud uurimispõhimõttest tulenevalt tuleb maksuhalduril kohe välja selgitada ühe isiku maksukohustuse suurenemisega automaatselt kaasnev teise isiku maksukohustuse vähenemine ning seda tuleb teha samas menetluses, kaasates menetlusse asjasse puutuvad isikud.

Kohus rõhutas samuti, et oluline on MKS §100 lg-s 2 sätestatud põhimõte, mille kohaselt on maksuhalduril õigus jätta maksusumma määramata või sisse nõudmata, kui ta on kindlaks teinud, et selle määramise ja sissenõudmisega seotud kulud ületavad maksusumma või on maksusumma sissenõudmine maksukohustuslase maksevõimetuse tõttu lootusetu ning maksuhaldur ei pea pankrotiavalduse esitamist otstarbekaks.

Link kohtulahendile
Lisainfo: Liina Mauring lmauring@kpmg.com
 

Tulu mõiste

Riigikohtus oli arutlusel haldusasi nr 3-3-1-72-08, kus oli vaidlus selle üle, kas alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitise näol on tegemist tulumaksuga maksustamisele kuuluva füüsilise isiku tuluga.

Füüsiline isik, kellelt oli alusetult võetud vabadus, taotles Rahandusministeeriumilt talle alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju eest hüvitise väljamaksmist. Rahandusministeerium rahuldas taotluse, kusjuures pidas kogu väljamakselt kinni tulumaksu. Edasine kohtuvaidlus käiski selle üle, kas sellise hüvitise näol on tegemist tuluga, mis kuulub tulumaksuga maksustamisele.

Kohus leidis, et selleks et otsustada, kas nimetatud hüvitis kuulub tulumaksuga maksustamisele, tuleb kindlaks teha, kas hüvitise näol on tegemist tuluga tulumaksuseaduse § 12 lg 1 tähenduses. Riigikohus on varasemalt leidnud, et füüsilise isiku maksustava tuluna saab käsitada üksnes sellist rahaliselt hinnatavat, tagastamatut ja realiseeritavat sissetulekut, mis tekib tulu saamise eesmärgil toimuva majandustegevuse tulemusena. Sellest järeldas kohus, et juhuslikku laadi sissetulekuid, mis ei ole tekkinud isiku tavapärase majandustegevuse tulemusena, ei ole õige lugeda tuluks ja tulumaksuga maksustada.

Vastavalt alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamise seadusele (AVVKHS) hüvitatakse alusetult vabaduse võtmise tõttu saamata jäänud tulu ja sellega tekitatud mittevaraline kahju. Kohtu hinnangul on oluline tulu mõiste sisustamisel teha vahet saamata jäänud tulu hüvitamisel ja mittevaralise kahju hüvitamisel. Kohtu hinnangul on saamata jäänud tulu eest makstav hüvitis oma olemuselt tulu ja kuulub tulumaksuga maksustamisele, sest kui isikult ei oleks alusetult vabadust võetud, oleks ta vabaduses viibides saanud teenida tulu, mis oleks maksustatud tulumaksuga. Mittevaralise kahju hüvitis on üldjuhul oma olemuselt juhuslikku laadi sissetulek, sest sellisele sissetulekule sarnast tulu ei ole võimalik teenida tavaolukorras, kus isikule ei ole kahju tekitatud. Seetõttu leidis kohus, et füüsilisele isikule alusetult vabaduse võtmise eest makstud hüvitis on tulumaksuseaduse tähenduses maksustatav tulu ainult saamata jäänud tulu hüvitamise osas. Kohus leidis, et kuna AVVKHS ei täpsusta, kui suures osas jaguneb makstav hüvitis saamata jäänud tulu hüvitiseks ja kui suures osas mittevaralise kahju hüvitiseks, siis tuleb sellises olukorras eeldada, et hüvitis jaguneb kahe osa vahel võrdselt ning kogu hüvitis on tulumaksuga maksustatav vaid 50% ulatuses. Seega tuli kohtu hinnangul Rahandusministeeriumil 50% kinnipeetud tulumaksust isikule tagastada.

Link kohtulahendile
Lisainfo: Liina Mauring lmauring@kpmg.com

Kas arve vastuvõtmine või allkirjastamine tähendab, et arve saaja või allkirjastaja on nõus arvel märgitud tingimustega?

Arve vastuvõtmine kas allkirjastamisega või ilma selleta ei tähenda arvele märgitud uute tingimustega nõustumist. Arve vastuvõtmise kohta antud allkiri ei pruugi olla hinnatav arvele sisulise nõustumise andmisena (näiteks juhul, kui arvel on märgitud viivis, mida varasemalt pole pooled kokku leppinud). Erandjuhul võib arve vastuvõtmine või allkirjastamine tähendada tingimustega nõustumist, näiteks juhul, kui vastuvõtja on oma varasema käitumisega näidanud, et aktsepteerib arvel näidatud tingimusi, tasudes näiteks mõnel varasemal arvel näidatud viivise vms.

Link kohtulahendile
Lisainfo: Mare Kingo mkingo@kpmg.com

Milline on mõistlik aeg leppetrahvinõude esitamiseks?

Leppetrahvi nõue tuleb esitada mõistliku aja jooksul alates kohustuse rikkumisest teadasaamisest. Mõistlikkuse hindamisel tuleb muuhulgas arvestada pooltevahelise võlasuhte olemust, seejuures ka lepingus kokkulepitud tingimusi, eelkõige kohustuse täitmise tähtaja pikkust, samuti poolte käitumist lepingu täitmisel ja pärast seda.

Link kohtulahendile
Lisainfo: Mare Kingo mkingo@kpmg.com

InfoKuller ei kajasta kõiki EV seadusandluses aset leidvaid muudatusi.

© 2010 KPMG Baltics AS, Eesti aktsiaselts ja KPMG International Cooperative
iseseisvate tütarfirmade võrgustiku liikmesfirma. Kõik õigused kaitstud.