November 2009
|
InfoKuller - Ülevaade viimastest muudatustest õigusaktides |
Käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu
11. novembril võttis Riigikogu vastu käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu.
Järgmisest aastast muutuvad piiriüleselt osutatavate teenuste maksustamise põhimõtted ja selliste teenuste kohta tuleb hakata esitama eraldi kvartaalseid aruandeid. Maksudeklaratsioonid ja –aruanded tuleb esitada elektrooniliselt, paberkandjal aruannete esitamiseks peab olema maksuhaldurilt sellekohane luba.
Menetluse käigus lisati eelnõusse täiendused, mis puudutavad käibemaksugrupi maksustamist. Käibemaksugrupina tegutsemise põhimõtted muutuvad järgmisest aastast oluliselt. Seadust täiendati sätetega, mis võimaldavad käibemaksugrupina registreerida ka frantsiisilepingu alusel tegutsevad isikud. Käibemaksugruppi ei lõpeta ühe käibemaksugruppi kuuluva isiku registrist kustutamine või tema suhtes pankroti väljakuulutamine, kui käibemaksugrupi säilitamise soovist on maksuhaldurit informeeritud.
Seadust täiendati erisätetega käibedeklaratsiooni esitamise kohta pankroti korral. Nimelt tuleb pankrotile järgneval aastal esitada kaks eraldi käibedeklaratsiooni, üks pankroti väljakuulutamisele eelneva ja teine sellele järgneva ajaperioodi kohta. Muudatuse tingis asjaolu, et pankroti väljakuulutamisel muutub deklaratsioonide esitamisega seotud kohustuste ja vastutuse jagunemine maksukohustuslase ja pankrotihalduri vahel.
Järgmisest aastast lihtsustub välisriigis tasutud käibemaksu tagasisaamise kord, avaldus teises liikmesriigis tasutud käibemaksu tagasisaamiseks on võimalik esitada elektroonilisel teel (e-maksuameti kaudu).
Seadust täiendati erisätetega aktsiisilaosiseste tehingute maksustamise kohta.
Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seaduse eelnõu
Riigikogu on teisele lugemisele saatnud alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seaduse eelnõu, millega kavandatakse alkoholiaktsiisi 10%-list tõusu 2010. aasta jaanuarist ja tubakaaktsiisi 20%-list tõusu 2011. aastast.
Sotsiaalministri määruse „Käibemaksumääraga 9% maksustatavad ravimid, rasestumisvastased vahendid, sanitaar- ja hügieenitooted, meditsiiniseadmed ning abivahendid“ muutmine
Määruse muudatused on tingitud rikkumismenetlusest, mille Euroopa Komisjon algatas Eesti suhtes seoses imikumähkmetele rakendatava käibemaksu määraga. Ühtlasi kõrvaldatakse määruse rakendamisel tuvastatud takistused ja ebaselgused. Eelnõu kohaselt hakatakse imikumähkmeid 1. aprillist 2010. a maksustama 20% käibemaksumääraga. Lisaks muudetakse mitme madalama maksumäära alla klassifitseeriva toote kirjeldust ja kaubakoodi, mistõttu kaasneb eelnõu vastuvõtmisega muudatusi ka mitme meditsiiniseadme ja abivahendi maksustamise osas.
Lisainfo: Merike Oja moja@kpmg.com
Äriseadustiku muutmise seadus
15.11.2009 jõustus järjekordne äriseadustiku muudatustepakett, mille eesmärgiks on võtta Eesti õigusesse üle aktsionäri õiguste direktiiv.
Uued nõuded ja võimalused aktsionäride/osanike koosolekute pidamisel
Olulisemad muudatused on aktsionäride/osanike koosoleku kokkukutsumise
ja pidamise korras. Nii näiteks on muutunud nõuded koosoleku kutsele,
koosoleku kokkukutsujad peavad aga koostama ja osanikele/aktsionäridele
teatavaks tegema koosoleku päevakorrapunktide kohta otsuste eelnõud.
Antud kohustuse saab osaühingute puhul põhikirjas välistada. Olulise
uuendusena on nüüdsest aktsionäridel/osanikel vastava korra olemasolul
põhikirjas õigus oma hääl anda posti teel või elektrooniliselt kas enne
koosolekut või koosoleku kestel. Uuendus peaks tagama, et
aktsionärid/osanikud, kes ei ole liikmesriigis, kus on äriühingu
registreeritud asukoht, saaksid oma õigusi seoses koosolekuga kasutada
sama hõlpsasti kui äriühingu registreeritud asukohas olevad
aktsionärid/osanikud.
Juhatuse liikmetel õigus tagasi astuda mõjuva põhjuseta
Muutunud on ka juhatuse ja nõukogu liikmete tagasiastumise regulatsioon.
Kui varem oli selleks vaja mõjuvat põhjust, siis
muudatuste kohaselt
võib
juhatuse/nõukogu liige tagasi astuda sõltumata põhjusest, teatades
sellest enda määranud organile. Juhatuse liikmega sõlmitud lepingust
tulenevad õigused ja kohustused lõpevad vastavalt lepingule. Seega, et
kaitsta ühingut juhatuse liikme ootamatu lahkumise korral, on vajalik
temaga sõlmitava lepingu olemasolu.
Link seadusele
Lisainfo: Anu Ahas-Saaron
aahas@kpmg.com
Ekspordi riikliku tagamise seadus
29.10.2009 võttis Riigikogu vastu ekspordi riikliku tagamise seaduse, mille eesmärgiks on tõsta Eesti eksportööride konkurentsivõimet ja käivet välisturgudel läbi suuremahuliste eksporditehingute riikliku tagamise. Seadus uuendab ja täpsustab seni kehtinud ekspordi riikliku garanteerimise seadusega sätestatud põhimõtteid ja mõisteid.
Uus seadus kolmekordistab riiklike eksporditagatiste mahu ja annab seni eksporditehinguid taganud SA KredExi funktsiooni üle riigi ja SA KredEx osalusel asutatavale eraõiguslikule krediidikindlustusseltsile AS KredEx Krediidikindlustus. Kindlustusseltsi suhtes rakendatakse äriseadustikus ja kindlustustegevuse seaduses sätestatut ekspordi riikliku tagamise seadusest tulenevate erisustega. Kuni krediidikindlustusseltsile tegevusloa saamiseni väljastab tagatisi KredEx, seejärel suunatakse kogu ekspordialane garanteerimistegevus krediidikindlustusseltsi.
Praegu on Sihtasutuse KredEx ekspordi garanteerimise sihtfondi suuruseks 100 miljonit krooni, mis võimaldab tagatisi väljastada kogumahus kuni 800 miljonit krooni. Uue krediidikindlustusseltsi omakapitaliks on kavandatud 300 miljonit krooni. Ekspordi tagamise seaduses tõstetakse riiklike ekspordi tagatiste lubatavat piirsummat 1 miljardilt kroonilt 3 miljardi kroonini.
Loodav krediidikindlustusselts saab pakkuda ka muid, tavapäraseid teenuseid (nt tagada lühiajalisi tehinguid Euroopa Liidu ja OECD riikide suunal või pakkuda krediidikindlustust siseriiklikult), ent peab säärased tegevused hoidma lahus ja ei tohi neid subsideerida riiklikult toetatava tegevusega.
Link seadusele
Lisainfo: Karen Root
kroot@kpmg.com
Riigikohtu otsused
Juriidiline isik peab hoolitsema posti vastuvõtmise eest oma registrijärgsel aadressil
Maksuhalduril ei lasu kohustust kontrollida, kas juriidilisest isikust maksumaksja on talle saadetud dokumendid kätte saanud või ei. Küll aga peab juriidilisest isikust maksumaksja hoolitsema posti vastuvõtmise eest oma registrijärgsel aadressil. Juriidiline isik peab tagama registrile esitatud andmete õigsuse ja ta vastutab ebaõigete andmete esitamise tagajärgede eest.
Juhatuse liikme võimalik vastutus, kui äriühing peab võlausaldajale tasuma leppetrahvi
Riigikohus leidis, et juhatuse liikme õigussuhe äriühinguga on oma olemuselt käsunduslepingu-sarnane võlaõiguslik suhe, mille pooltel on suhtest tulenevalt nii võlaõiguslikud õigused kui kohustused. Juhatuse liikme kohustuste rikkumist tuleb hinnata sellest võlasuhtest tulenevate kohustuste rikkumisena. Juhatuse liikme kohustused võivad seejuures tuleneda nii seadusest, äriühingu põhikirjast kui ka juhatuse liikme ja äriühingu vahelisest lepingust. Äriühingu lepinguliste kohustuste täitmata jätmine on käsitatav juhatuse liikme ametikohustuste rikkumisena vaid siis, kui ta rikub sellega oma kohustusi äriühingu ees. Näiteks võib juhatuse liikme ametikohustuste rikkumisena äriühingu ees olla käsitatav see, kui juhatuse liige jätab mõjuva põhjuseta täitmata äriühingu lepingulise kohustuse, mille tagajärjel peab äriühing oma võlausaldajale leppetrahvi tasuma.
Riigikohus selgitas ka, milles võib väljenduda äriühingu juhatuse liikme poolt äriühingu maksudeklaratsioonide esitamata jätmise või nendes valeandmete esitamisega riigile tekitatav kahju. Riigi kahju võib väljenduda eeskätt riigi maksunõude muutumises täielikult või osaliselt mittesissenõutavaks seetõttu, et maksuvõla sissenõudmine deklareerimis-kohustuse rikkumise tõttu viibis.
Töötaja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda vaid tööandjapoolse kohustuse olulise rikkumise tõttu
Mitte igasugune tööandjapoolne töölepingu tingimuse täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine pole aluseks töötaja algatusel töölepingu lõpetamiseks. Töölepingu lõpetamine on põhjendatud vaid siis, kui tööandja rikub lepingut oluliselt.
Olukorras, kus töötaja pöördus tööandja poole, et vormistada töölepingu muudatused kirjalikult, kuid tööandja jättis töölepingu muudatused kirjalikult siiski vormistamata, on tööandja rikkunud oluliselt oma kohustusi.
Link kohtulahendile
Lisainfo: Mare Kingo
mkingo@kpmg.com
InfoKuller ei kajasta kõiki EV seadusandluses aset leidvaid muudatusi.
© 2009 KPMG Baltics AS, Eesti aktsiaselts ja Šveitsi
ühingu KPMG International
iseseisvate tütarfirmade võrgustiku liikmesfirma. Kõik õigused kaitstud.