veebruar 2010

Füüsilise isiku tulu deklareerimine

Alates 15. veebruarist on füüsilistel isikutel võimalik tuludeklaratsioon esitada elektrooniliselt e-maksuameti kaudu. Füüsilise isiku tuludeklaratsiooni saab esitada kuni 31. märtsini. Alates 26. veebruarist alustatakse tagasimaksete tegemist. Juurdemaksmisele kuuluva tulumaksu tasumise ja enammakstud tulumaksu tagastamise tähtaeg on 1. juuli. Tulumaks ettevõtlusest saadud tulult või vara võõrandamisest saadud kasult tuleb tasuda hiljemalt 1. oktoobril ning enammakstud tulumaks tagastatakse samuti hiljemalt 1. oktoobril.

Maksuhaldur on loonud tulude deklareerimist käsitleva veebilehe aadressil http://www.emta.ee/tuludeklareerimine. Samuti on maksuhaldur sel aastal esmakordselt kasutusele võtnud foorumi, kus maksusmaksjad saavad esitada maksuhaldurile tulude deklareerimist puudutavaid küsimusi. Sel aastal saab tuludeklaratsiooni esitada ka e-maksuameti inglise keelses keskkonnas.

Lisainfo: Erle Laasberg elaasberg@kpmg.com

Muutusid aktsiisikauba liikumise ja laoseisu aruande vormid

Riigi Teataja Lisas 12.02.2010, 7, 124 ilmus rahandusministri 4. veebruari 2010. a määrus nr 8 „Aktsiisikauba liikumise ja laoseisu aruande vormid ja nende täitmise kord“. Määruse seletuskirja kohaselt on muudatuste eesmärk täpsustada ja kaasajastada aktsiisikauba liikumise ja laoseisu aruande vorme ja nende täitmist. Määrus jõustub 1. märtsil 2010. a.

Link määrusele
Link määruse seletuskirjale

Lisainfo: Merike Oja moja@kpmg.com

Muudeti määrust, mis sätestab käibemaksumääraga 9% maksustatavad ravimid, rasestumisvastased vahendid, sanitaar- ja hügieenitooted, meditsiiniseadmed ning abivahendid

Riigi Teataja Lisas 29.01.2010, 5, 95 ilmus rahandusministri 21. jaanuari 2010. a määrus nr 9 „Käibemaksumääraga 9% maksustatavad ravimid, rasestumisvastased vahendid, sanitaar- ja hügieenitooted, meditsiiniseadmed ning abivahendid“. Määrus jõustub 1. aprillist 2010. a.

Link määrusele
Määruse eelnõud tutvustasime novembrikuu Infokulleris

Lisainfo: Merike Oja moja@kpmg.com

Müügimaks

17. detsembril 2009.a võttis Tallinna Linnavalitsus vastu määruse, millega kehtestatakse alates 1. juunist Tallinna linnas 1 protsendiline müügimaks. Müügimaksu peavad tasuma jaekaubanduse, e-kaubanduse, toitlustuse ning teenindusettevõtjad, kes on registreeritud majandustegevuse registris ning kelle tegevuskoht ( e-kaubanduse korral asukoht) on Tallinna linna territooriumil. Kauba või teenuse maksustatava väärtuse arvutamisel tuleb lähtuda käibemaksuseaduse § 12 lõikest 1. Müügimaksu peavad maksma ka need ettevõtjad, kes ei ole registreeritud käibemaksukohustuslasena.

Müügimaksust on vabastatud:

• 9% käibemaksumääraga maksustatavad ravimid, rasestumisvastased vahendid, sanitaar- ja hügieenitooted, meditsiiniseadmed ning abivahendid;

• piim ning osad piima-, leiva- ja saiatooted;

• teatud väikelaste rõivad ja rõivamanused, homogeenitud tooted, toidusegud ja köögivili, imikutoit, jaemüügiks pakendatud imikutoit, spetsiaalne imikupiim ning piima ja piimatooteid sisaldavad imikutoidud ja osad mänguasjad ning nende osad ja tarvikud.

Müügimaks deklareeritakse ning tasutakse kvartalile järgneva kuu 20 kuupäevaks.

Lisainfo: Erle Laasberg elaasberg@kpmg.com 


Euroopa Liidu käibemaksudirektiivi muudatused

Euroopa Liidu Nõukogu on heaks kiitnud järgmised käibemaksudirektiivi muudatused, mis tuleb liikmesriikidel siseriiklikesse õigusaktidesse sisse viia hiljemalt 1. jaanuaril 2011. a. Nõukogu direktiiviga 2009/162/EL, mis muudab ühise käibemaksusüsteemi direktiivi 2006/112/EÜ teatavaid sätteid, tehakse muudatusi järgmistes valdkondades:

• Sisendkäibemaksu mahaarvamine tehingutelt kinnisasjadega. Muudatustega täpsustatakse, et kinnisasja soetamisel on sisendkäibemaksu mahaarvamine lubatud üksnes selles ulatuses, milles kinnisasja ettevõtluses kasutatakse. Liikmesriikidel on õigus laiendada samu põhimõtteid ka tehingutele muude varadega.

• Lisaks maagaasi ja elektrienergia võrguühendusele juurdepääsu võimaldamisele hakatakse tarbimise asukohas maksustama ka soojus- ja jahutusenergiat.

Link direktiivile Euroopa Liidu Teatajas

Lisainfo: Merike Oja moja@kpmg.com


Kassapõhine käibemaksuarvestus alates 2011. a

Euroopa Liidu Nõukogu on teinud Eesti suhtes kohalduva otsuse lihtsustatud käibemaksuarvestuse (ehk kassapõhise käibemaksuarvestuse) laiendamise osas kõigile väikeettevõtjatele. Lihtsustuspõhimõte võimaldab ettevõtjal lähtuda käibemaksuarvestuses tegelikust raha laekumisest või maksmisest. Kehtiva käibemaksuseaduse kohaselt saavad nimetatud lihtsustust käibemaksuarvestuses kasutada üksnes füüsilisest isikust ettevõtjad (vt KMS § 44). Euroopa Liidu Nõukogu otsuse kohaselt tuleb seda 2011. aastast laiendada kõigile väikeettevõtjatele, kelle käive jääb ca 3 miljoni krooni piiresse.

Link Nõukogu rakendusotsusele Euroopa Liidu Teatajas

Lisainfo: Merike Oja moja@kpmg.com

 
Riigikohtu otsused

Ostuboonuste maksustamine

Tallinna Ringkonnakohtu asjas nr 3-08-1863 oli vaidlus selle üle, kas kauba müüja võib kliendi poolt esitatud ostuboonuse arvelt sisendkäibemaksu maha arvata. Kuna Riigikohus nimetatud asja menetlusse ei võtnud, siis on maksumaksja jaoks positiivne otsus lõplik.

Maksuhaldur oli seisukohal, et ostuboonust ei saa vaadelda allahindlusena, kuna see ei vähendanud konkreetse tarne hinda, ning kuna tegemist ei olnud kauba võõrandamise ega teenuse osutamisega, siis puudus alus ostuboonuse arvetele käibemaksu lisamiseks ning selle sisendkäibemaksuna mahaarvamiseks.

Ringkonnakohus ei nõustunud maksuhalduri hinnanguga ning asus seisukohale, et ostjatele võimaldatud ostuboonuste näol oli tegemist kauba hinna alandamisega, mis vähendab kauba maksustatavat väärtust. Seejuures on ostuboonus konkreetse kauba ja arvetega seostatav ka siis, kui hinnasoodustust tehakse kvartaalselt kaupade summeeritud ostusummalt arvestatava protsendina. Sel juhul on ilmne, et allahindlus puudutab kõiki sellel perioodil ostetud kaupu ja esitatud arveid. Viidatud lahendis leidis kohus, et klient võib ostuboonuse kohta esitatud arvele lisada käibemaksu ning kauba müüja saadud arve alusel sisendkäibemaksu maha arvata.

Ringkonnakohtu lahendiga on võimalik tutvuda aadressil www.kohus.ee.

Lisainfo: Erle Laasberg elaasberg@kpmg.com 
 

Maksudest kõrvalehoidumine ja hoolsuskohustus

Riigikohtu lahendis nr 3-3-1-74-09 oli küsimuse all käibemaksu mahaarvamise lubamine ostetud kaupadelt ja ostetud kauba seotus ettevõtlusega.

Kõigepealt tuli kohtul selgitada, mis on maksude tasumisest kõrvalehoidumine ja sellega seotud maksusumma määramise aegumistähtaeg. Riigikohus selgitas, et maksudest kõrvalehoidumine saab olla vaid tahtlik tegevus ja selle tuvastamisel ei saa alati lähtuda maksukohustuslase subjektiivsetest kaalutlustest, vaid määravaks võivad osutuda faktilised asjaolud, mis kinnitavad maksudest kõrvalehoidumist. Tahtluse väljaselgitamisel ei laiene heausksuse eeldamise põhimõte juhtumile, kus maksuhalduril on põhjendatud kahtlus, et näiteks ostja osaleb maksupettuses. Maksuhalduri põhjendatud kahtluse korral peab ostja esitama täiendavaid tõendeid selle kohta, et tehing on toimunud. Seega peab maksumaksja vastava põhjendatud kahtluse kõrvaldama ja täitma oma kaasaaitamiskohustust.

Samas selgitas kohus ka hoolsuskohustuse sisu. Hoolsusnõude eiramine iseenesest ei tähenda veel seda, et maksude tasumisest hoiduti tahtlikult. Isegi kui hoolsusnõuet eiratakse tahtlikult, ei saa järeldada, et maksude tasumisest hoiduti tahtlikult. Hoolsusnõude eiramisega seotud tagajärjed võivad tulumaksu ja käibemaksu puhul olla erinevad.

Kohus selgitas, et hoolsusnõude täitmine müüja isiku tuvastamisel on eriti oluline seoses käibemaksuarvestuse ja käibemaksu tasumisega. Maksukohustuslasel, kes on eiranud hoolsusnõudeid, tuleb arvestada sellega, et tõendamiskoormuse üleminekul ei pruugi tal oma hooletuse tõttu olla piisavaid tõendeid selle kohta, et tehingud väidetavatel tingimustel siiski toimusid. Kui maksumaksja ei suuda oma hooletuse tõttu maksuhalduri põhjendatud kahtlust hajutada müüjate isikute kindlakstegemise osas, siis on sisendkäibemaksu mahaarvamine õigusvastane. Samuti viitas kohus, et tulumaksu arvestamisel kehtivad oluliselt lihtsamad tõendamisnõuded kui käibemaksu arvestuses, mistõttu võib sama tehingut käibemaksu osas hinnata teistmoodi kui tulumaksu osas.

Link kohtulahendile
Lisainfo: Liina Mauring lmauring@kpmg.com

Äriühingu põhikirja olulisus omanike vaheliste vaidluste lahendamisel

Kohtulahendis nr 3-2-1-166-09 analüüsis Riigikohus olukorda, kus osanikud vaidlesid selle üle, kes võib valida osanike otsuse vastuvõtmise viisiks otsuse vastuvõtmise ilma koosolekut kokku kutsumata (kas osanikud või juhatus). Lisaks vaidlesid pooled ka selle üle, kas otsust üldse sai vastu võtta väljaspool osanike koosolekut, tõlgendades erinevalt põhikirja sätet, mis käsitleb osanike poolt otsuste vastuvõtmist.

Riigikohus asus seisukohale, et osanike otsuse vastuvõtmisel koosolekul ja koosolekut kokku kutsumata on erinevad häälteenamuse nõuded. Kui soovitakse kõrvale kalduda äriseadustikus sätestatud häälteenamuse nõuetest, tuleb ka osaühingu põhikirjas eraldi ette näha suurema häälteenamuse nõue mõlema osanike otsuste vastuvõtmise viisi kohta. Lisaks selgitas Riigikohus, et põhikirja tõlgendamisel tuleb lähtuda võlaõigusseaduse (VÕS) §-s 29 sätestatud lepingu tõlgendamise reeglitest. Eelkõige tuleb lepingu tõlgendamisel lähtuda lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest. Kui lepingupoolte ühist tegelikku tahet ei saa kindlaks teha, tuleb tõlgendada lepingut nii, nagu lepingupooltega sarnane isik seda samadel asjaoludel pidi mõistma.

Lisaks tuleb vaidluse lahendamisel lähtuda poolte vahelisest senisest praktikast. Juhul kui varem on osanike otsuseid ilma koosolekut kokku kutsumata võetud vastu ainult kõigi osanike nõusolekul, siis viitab see sellele, et põhikirja järgi on osanike otsuse vastuvõtmiseks sel viisil vaja kõigi osanike nõusolekut.

Link kohtulahendile
Lisainfo: Mare Kingo mkingo@kpmg.com

Poolte vahel sõlmitud lepingu lugemine töölepinguks

Kohtulahendis nr 3-2-1-160-09 selgitas Riigikohus, et kui pooltevahelisel kokkuleppel on ühtviisi nii töölepingu kui ka mõne muu tsiviilõigusega reguleeritava lepingu tunnused, mistõttu ei ole lepingulise suhte olemust võimalik üheselt määratleda, ja tööandja ei tõenda, et pooled sõlmisid mõne muu lepingu, tuleb poolte sõlmitud leping lugeda töölepinguks. Riigikohus selgitas ka, et töölepingu seadus ei näe ette töölepingu faktilist lõppemist ilma ühegi aluseta ning lepingu lõpetamist vormistamata.

Link kohtulahendile
Lisainfo: Mare Kingo mkingo@kpmg.com

Töökeskkonna riskianalüüsi olulisus töövaidluste lahendamisel

Arutades töötaja nõuet tööandja vastu seoses kutsehaigusega tekitatud kahju hüvitamisega, rõhutas Riigikohus riskianalüüsi olulist. Riigikohus selgitas kohtulahendis nr 3-2-1-145-09, et põhjuslik seos töökeskkonna riskianalüüsi tegemata jätmise ja töötaja tervise kahjustamise vahel võib ilmneda näiteks selles, et töötaja ei teadnud riskianalüüsi tegemata jätmise tõttu ohuteguritest ega osanud oma tervist hoida tervist kahjustavates tingimustes töötamise ajal.

Link kohtulahendile
Lisainfo: Mare Kingo mkingo@kpmg.com

InfoKuller ei kajasta kõiki EV seadusandluses aset leidvaid muudatusi.

© 2010 KPMG Baltics AS, Eesti aktsiaselts ja KPMG International Cooperative
iseseisvate tütarfirmade võrgustiku liikmesfirma. Kõik õigused kaitstud.