Detsember 2008
|
Ülevaade viimastest muudatustest õigusaktides |
|
Käibemaksuseaduse muutmise seadus
4. detsembril toimus Riigikogus seaduseelnõu 353 SE Käibemaksuseaduse ja tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu kolmas lugemine. Vastuvõetud eelnõu on edastatud Vabariigi Presidendile allkirjastamiseks.
Käibemaksuseaduse muutmise seadus jõustub 1. jaanuarist 2009. Muudatuste maht on märkimisväärne. Muudetakse käibemaksuseaduse sätteid näiteks omatarbe maksustamise, maksustatava väärtuse määramise, ettevõtte üleandmise, valiku alusel maksustamise, garantiiremondi osutamise, pöördmaksustamise, arve nõuete osas. Mitmeid täiendusi on tehtud ka kinnisasja- ja ekspordi-imporditehingute maksustamise osas. Uuest aastast jõustuvad turuhinnast lähtuvad maksustamise põhimõtted seotud isikute vahelistes tehingutes. Sätted, mis reguleerivad tegevust ühe maksukohustuslasena, jõustuvad 2010. aastast.
Käibemaksuseaduse alusel välja antud määruse muutmise eelnõu
Rahandusministeerium on saatnud kooskõlastusringile eelnõu määruse „Käibemaksumääraga 5% maksustatavad ravimid, rasestumisvastased vahendid, sanitaar- ja hügieenitooted, meditsiiniseadmed ja abivahendid” muutmiseks. Eelnõu eesmärk on määruse vastavusse viimine 2009. aastast jõustuva käibemaksuseaduse muudatusega, millega tõuseb vähendatud käibemaksumäär 5%-lt 9%-ni. Eelnõu kavandatav jõustumine on 1. jaanaurist 2009. a.
Maksukorralduse seaduse muudatused
Riigikogu võttis 4. detsembril vastu maksukorralduse seaduse ja sellega seotud teiste seaduste muutmise seaduse, mis jõustub 1. jaanuaril 2009.
Seadusega muudetakse tagastusnõuet puudutavaid sätteid. Edaspidi on tagastusnõude täitmise taotluse esitamise aegumistähtaeg seitse aastat arvates tagastusnõudes viimase muudatuse tegemise päevast. Maksumaksjal on võimalik tagasi saada maksuhaldurile enammakstud maksusumma, sh enne kohutuse tasumise tähtpäeva tehtud makse. Samuti on edaspidi maksukohustuslasel, kellel on tagastusnõue riigi vastu, võimalus kasutada oma enammakset teise maksukohustuslase maksude tasumiseks.
Samuti muutuvad maksusumma tasumist puudutavad sätted. Uus maksude tasumise süsteem võimaldab maksukohustuslasel täita oma maksukohustust kasutades tasumisel vaid ühte viitenumbrit, milleks luuakse üks ettemaksukonto. Sellele kontole tehtud maksetega loetakse tekkinud maksukohustused ja – nõuded täidetuks, kui maksukohustuslase tagastusnõue katab tekkinud kohustused ja maksukohustuslane on tasumise tähtpäevaks esitanud ka maksudeklaratsiooni.
Maksukohustuslase kohustused tasutakse või tasaarvestatakse ettemaksukontolt kohustuste tekkimise järjekorras, välja arvatud juhul, kui maksukohustuslane taotleb enne täitmise tähtpäeva punktides 14–16 nimetatud kohustuste täitmise välistamist tasaarvestusest. Ühe ja sama tähtpäevaga nõuete täitmisel võetakse aluseks järgmine järjestus:
1) kohustusliku kogumispensioni makse;
2) töötuskindlustusmakse;
3) kinnipeetud tulumaks;
4) sotsiaalmaks;
5) füüsilise isiku tulumaks;
6) maamaks;
7) tollimaks;
8) hasartmängumaks;
9) aktsiisid;
10) raskeveokimaks;
11) residendist juriidilise isiku ja mitteresidendist juriidilise isiku püsiva tegevuskoha tulumaks;
12) käibemaks;
13) kohalikud maksud;
14) intress;
15) sunniraha;
16) muud kohustused.
Intressi arvestamise aegumistähtaeg on üks aasta arvates maksusumma täieliku tasumise päevast või isikule alusetult tagastatud summa täieliku tasumise või tasaarvestamise päevast. Intressinõuet ei esitata pärast tähtaja möödumist.
Link maksukorralduse seaduse ja sellega seotud teiste seaduste muutmise seadusele
Link informatsioonile Maksu-ja Tolliameti kodulehel
Uued töötuskindlustusmaksete määrad alates juulist 2009
Vastavalt Vabariigi Valitsuse 27. novembri 2008. a määrusele nr 160 tõuseb töötaja töötuskindlustuse makse määr praegu kehtivalt 0,6%-lt 1%-ni ja tööandja töötuskindlustuse makse määr 0,3%-lt 0,5%-ni. Töötuskindlustuse makse määrad tõusevad alates 1. juulist 2009 ja kehtivad kuni 31. detsembrini 2009.
Sotsiaalmaksu alammäär
2009. aastal on sotsiaalmaksu maksmise aluseks olev kuumäär 4350 krooni, mis sotsiaalmaksuseaduse kohaselt kehtestatakse eelarveaastaks riigieelarvega.
Link 2009. aasta riigieelarve seadusele
Uus hasartmänguseadus
15.10.2008.a. võeti vastu uus hasartmänguseadus. 01.01.2009 jõustuva uue seaduse peamine eesmärk on korrastada Eesti hasartmänguturgu ning kaasajastada hasartmängude korraldamisele esitatavaid nõudeid.
Äriseadustiku muudatused
19.11.2008.a. võttis Riigikogu vastu äriseadustiku muudatused, millega muudetakse osanike koosoleku protokollile, hääletusprotokollile või osanike otsusele kohalduvaid vorminõudeid senisest rangemaks, kui osanike otsus on aluseks juhatuse liikme valimisele. Nii näiteks peab osaühingu juhatuse liikme valimise otsusele notariaalselt kinnitatud allkirja andma juhatuse liige, kelle kohta on kanne tehtud äriregistrisse, või osaühingu osanik. Hääletusprotokolli notariaalset kinnitamist asendab digitaalallkirjastamine. Alternatiivina võib registrisse kantud juhatuse liige või osaühingu osanik allkirjastada juhatuse liikme registrisse kandmise avalduse.
Karmistatud on ka nõudeid nõukogu liikme valimisele aluseks olevale ainuaktsionäri otsusele, mis muudatuse kohaselt peab olema samuti notariaalselt kinnitatud või aktsionäri poolt digitaalallkirjastatud.
Muudatused jõustuvad 22.12.2008.
Äriseadustiku 11.12.2008.a. vastu võetud muudatuste kohaselt peab füüsilisest isikust ettevõtja enne tegevuse alustamist esitama avalduse enda kandmiseks äriregistrisse. Muudatus jõustub 01.01.2009.
Puhkuseseaduse muudatused
9. detsembril võttis Riigikogu vastu puhkuseseaduse muutmise seaduse ning alates 2009. aasta 1. jaanuarist ei saa isa enam isapuhkuse tasu. Isal on õigus edaspidigi saada kümme tööpäeva isapuhkust kahe kuu jooksul enne ja pärast lapse sündi, kuid tasu puhkusepäevade eest ei maksta. Isale ei hüvitata puhkusepäevi 2009. aasta 1. jaanuarist ning ei ole oluline, kas isa on asunud 2008.a isapuhkust kasutama või mitte.
Riigikohtu otsused
Juhatuse liikmete ametiaja automaatne pikenemine
Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 11.11.2008.a. otsus Mägi vs OÜ NOKTETT (3-2-1-92-08) otsib vastust küsimusele, kas juhatuse liikme ametiaega saab pikeneda vaikivalt ilma osanike otsuseta. Juhatuse liikme ametiaega ei saa lugeda pikenenuks ainuüksi seetõttu, et isik jätkab tegutsemist juhatuse liikmena. Sellest võib järeldada üldjuhul üksnes juhatuse liikme tahet jätkata juhatuse liikmena.
Siiski võib juhatuse liikme ametiaja lugeda pikenenuks ka juhul, kui mõlemapoolseid tahteavaldusi ja käitumist saab hinnata kui kaudseid tahteavaldusi. Selleks on lisaks (endise) juhatuse liikme poolsele jätkamisele viitavale käitumisele vajalik osaühingu osanike otsus, millega selgesõnaliselt kiidetakse heaks isiku tegutsemine juhatuse liikmena, st pikendatakse tema ametiaega tagasiulatuvalt. Selline otsus peab vastama ka seadusest ja põhikirjast juhatuse liikme ametiaja pikendamise otsusele tulenevatele kvooruminõuetele. Põhikirjaga võib selline heakskiitmine olla ka välistatud.
Erandlikult tuleb kõne alla ka mõne muu osanike otsuse lugemine juhatuse ametiaja pikendamise otsuseks, kui sellega on sisuliselt tunnustatud isikut juhatuse liikmena, kui see otsus vastab formaalselt juhatuse liikme nimetamise otsuse nõuetele (mh seaduses ja põhikirjas ettenähtud kvooruminõuetele).
Oluline on, et isik ei saa põhjendada oma juhatuse liikmeks olekut pärast ametiaja möödumist üksnes sellega, et ta jätkas oma igapäevast tööd. Osanikel peab olema reaalne võimalus juhatuse liikme ametiaja möödumisel otsustada, kas nad soovivad tema juhatuse liikmena jätkamist. Üheks selliseks otsuseks võib olla osaühingu juhatuse koostatud ja osanikele esitatud majandusaasta aruande kinnitamine.
Link kohtulahendileInfoKuller ei kajasta kõiki EV seadusandluses aset leidvaid muudatusi.
© 2008 KPMG Baltics AS, Eesti aktsiaselts ja Šveitsi
ühingu KPMG International
iseseisvate tütarfirmade võrgustiku liikmesfirma. Kõik õigused kaitstud.