November 2008
|
Ülevaade viimastest muudatustest õigusaktides |
|
Tulumaksuseaduse ja käibemaksuseaduse muutmise seadused riigikogus vastu võetud
Muudatused tulu- ja käibemaksuseaduses
20. novembril 2008 võttis riigikogu vastu 2009. aastast jõustuva tulumaksuseaduse muutmise seaduse. Seadusega tunnistatakse kehtetuks kevadel vastu võetud muudatused, mis puudutasid juriidiliste isikute aastapõhisele maksustamisele üleminekut ja avansiliste maksete sisseviimist.
Siiski jõustuvad sätted, mis puudutavad likvideerimisjaotiste ning äriühingu omakapitali vähendamisel, aktsiate tagasiostmisel ja tagastamisel tehtud väljamaksete maksustamist. Muudatuste kohaselt tekib selliste väljamaksete tegemisel maksukohustus väljamakseid tegeval äriühingul, kui väljamakse ületab äriühingu omakapitali tehtud rahalisi ja mitterahalisi sissemakseid. Tulevikus võib teatud juhtudel maksukohustus tekkida ka füüsilisel isikul, kes selliseid makseid saab.
Tütarühingult saadud dividendide edasimaksmisel on alates 2009. aastast vabastusmeetodi rakendamine võimalik juba 10% osaluse puhul. Senini oli vastav osaluse määr 15%.
Mitteresidentidele makstavatelt dividendidelt kaotatakse alates 2009. aastast tulumaksu kinnipidamise kohustus olenemata osaluse suurusest. Senini rakendati lisaks ettevõtte tulumaksule ka kinnipeetavat tulumaksu, kui saaja oli mitteresidendist juriidiline isik ja osalus jäi alla 15% või kui saaja asus madala maksumääraga territooriumil. See muudatus on kasulik mitteresidendist väikeaktsionäridele.
Samuti alandatakse kinnipeetava maksu määra 15%-lt 10%-le mitteresidendile makstavalt litsentsitasult, kunstnikule või sportlasele makstavalt tasult ning Eestis osutatud teenuste eest makstavalt tasult. Maksulepingud võivad antud määra veelgi alandada või maksustamisõiguse anda saaja asukohariigile.
19. novembril 2008 võttis riigikogu vastu ka tulumaksuseaduse, käibemaksuseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse. Tulumaksumäära alanemine lükatakse aasta võrra edasi, kuid endiselt jäi jõusse plaan langetada maksumäära 18 protsendile. Seega on tulumaksumäär 2009. aastal 21%, 2010. aastal 20%, 2011. aastal 19% ja alates 2012. aastast 18%.
Füüsiliste isikute maksuvaba tulu suurenemine lükatakse sarnaselt tulumaksumäära alanemisele aasta võrra edasi. 2009. aastal on maksuvaba tulu 27 000 krooni, mis suureneb igal järgneval aastal kuni 2012. aastani 3 000 krooni võrra, st alates 2012. aastast on maksuvaba tulu 36 000 krooni aastas.
2008. aastal võivad füüsilised isikud täiendava maksuvaba tulu lapse ülalpidamise eest maha arvata alates esimesest lapsest. Muudatuste kohaselt saab 2009. aastal mahaarvamisõigust kasutada alates teisest lapsest ja 2010. aastast taas alates esimesest lapsest. Seega 2008. aasta tuludeklaratsiooni esitades saab rakendada täiendavat maksuvabastust alates esimesest lapsest, aga järgmise aasta tuludeklaratsioonis mitte.
Käibemaksumäär tõuseb 5%-lt 9%-le raamatutel, ravimitel, perioodilistel väljaannetel, majutusel ning puudega isiku isiklikuks tarbeks mõeldud meditsiiniseadmetel ja abivahenditel. Seni 5%‑lise käibemaksumääraga maksustatud ohtlike jäätmete käitlemine, matusetarbed ja –teenused ning etenduste ja kontsertide korraldamine on alates 2009. aastast maksustatud 18%-lise käibemaksumääraga.
3. detsembril 2008. a. oli riigikogus teisel lugemisel käibemaksuseaduse ja tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (353 SE), mis sätestab tööandja sõiduauto omatarbena kasutamise hinna ülempiiri tõusu 4000 kroonini, kui sõiduauto isiklikuks tarbeks kasutamise üle arvestust ei peeta.
Sama eelnõuga planeeritakse arvukalt muudatusi käibemaksuseaduses. Võrreldes varem Infokulleris tutvustatuga on käibemaksuseaduse eelnõus tehtud muudatusettepanekuid, mis puudutavad näiteks fondivalitsemise teenuse maksuvabastuse ulatust ja lihtsustatud arvete väljastamist. Eelnõust planeeritakse jätta välja võõrandamise mõiste muutmine.
Viited vastu võetud seadusele ja seaduseelnõule: Tulumaksuseaduse muutmise seadus; Tulumaksuseaduse, käibemaksuseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seadus
2. detsembril saadeti suurele kooskõlastusringile Vabariigi Valitsuse määruse nr 164 muutmise eelnõu, mis puudutab isikliku sõiduauto töösõitudeks kasutamise kulude hüvitamist. Eelnõu kohaselt suureneb arvestuse pidamisel isikliku sõiduauto hüvitise maksuvaba piirmäär 2000 kroonilt 4000 kroonini kuus. Arvestuse puudumisel jääb maksuvaba piirmäär samaks, s.o. 1000 krooni kuus. Määruse jõustumine on planeeritud 1. jaanuarist 2009. a.
Viide määruse eelnõule: Vabariigi Valitsuse 14. juuli 2006. a määruse nr 164 muutmise eelnõu
Uus käibedeklaratsiooni vorm
Rahandusministeerium on saatnud kooskõlastusringile uue käibedeklaratsiooni vormi, mis hakkab kehtima 1. jaanuarist 2009. a. Senisega võrreldes on deklaratsioonile lisatud täiendavad informatiivsed read, kuhu tuleb märkida 18% ja 9% maksumääraga maksustatava kauba ja teenuse omatarbe maksumus. Deklaratsioonis on alandatud käibemaksumäär 5% asendatud maksumääraga 9%.
Äriseadustiku muutmise eelnõu
Riigikogus on kolmandale lugemisele saadetud Äriseadustiku muutmise eelnõu, millega muudetakse osanike koosoleku protokollile, hääletusprotokollile või osanike otsusele kohalduvaid vorminõudeid senisest rangemaks, kui osanike otsus on aluseks juhatuse liikme valimisele. Nii näiteks peab osaühingu juhatuse liikme valimise otsusele notariaalse allkirja andma juhatuse liige, kelle kohta on kanne tehtud äriregistrisse, või osaühingu osanik. Alternatiivina võib registrisse kantud juhatuse liige või osaühingu osanik allkirjastada juhatuse liikme registrisse kandmise avalduse.
Karmistatud on ka nõudeid nõukogu liikme valimisele aluseks olevale ainuaktsionäri otsusele, mis muudatuse kohaselt peab olema samuti notariaalselt kinnitatud või aktsionäri poolt digitaalallkirjastatud.
Rangem vorminõue ei kehti juhatuse liikme ja nõukogu liikme tagasikutsumise või ametiaja pikendamise otsuse kohta koostatavate protokollide kohta.
Uued võimalused e-äriregistris
Eesti e-äriregistri ettevõtjaportaalis on nüüdsest võimalik ettevõte asutada ka Portugali, Leedu ning Belgia ID-kaardiga. Lähiajal lisandub nende riikide hulka ka Soome. Tegemist on tõenäoliselt esimese korraga, kui ühe riigi register aktsepteerib ametlikult teiste riikide rahvuslikke ID-kaarte ja nendega antud digitaalallkirju.
Sellest tulenevalt on nüüdsest eelpool nimetatud riikide ID-kaardi omanikel võimalik ettevõtjaportaali kaudu elektrooniliselt asutada äriühinguid, muuta äriühingu registriandmeid ja esitada majandusaasta aruandeid. Tulevikus on kavas tegevuste ringi, kus välismaised digitaalallkirjad oleksid aktsepteeritud, veelgi laiendada.
Täpsem info: https://ettevotjaportaal.rik.ee
Riigikohtu otsused
Tulumaksu tasumise tähtaeg
6. novembril 2008. a tegi Riigikohtu halduskolleegium otsuse kohtuasjas 3-3-1-57-08, kus oli vaidluse all tulumaksu tasumise tähtaeg.
Vaidlus puudutas olukorda, kus füüsiline isik võõrandas Hansapanga aktsiad enda kontrolli all olevale äriühingule, kusjuures aktsiate eest tasumine oli määratud kaugemasse tulevikku. Aktsiad võõrandati äriühingule sama hinnaga, millega hiljem Swedbank need äriühingult ostis.
Küsimus seisnes selles, kas aktsiate üleandmise eesmärk oli aktsiate müügiga tekkiva tulumaksukohustuse vältimine ja edasilükkamine ning kas maksukorralduse seaduse § 84 rakendamine maksuhalduri poolt oli põhjendatud.
Kolleegium leidis, et selleks, et lugeda aktsiate müügist äriühingule laekunud tasu füüsilise isiku tuluks, tuleb põhjendada, kuidas suurenes füüsilise isiku vara osaühingule laekunud tasu näol ja kuidas oli füüsilisel isikul võimalik osaühingule laekunud tasu oma huvides kasutada. Samuti tuleks arvestada sellega, kas füüsiline isik saab esialgset lepingut muuta ja kas sama lepingu oleks füüsiline isik sõlminud ka sellise äriühinguga, mis pole tema kontrolli all.
Lisaks tuleb tuvastada, kas tehingud olid tehtud tulumaksust kõrvalehoidumise eesmärgil. Määravaks võivad seejuures osutuda faktilised asjaolud, mis kinnitavad tulumaksust kõrvalehoidumist. Kolleegiumi hinnangul võivad selles asjas kõrvalehoidumise eesmärki kinnitada asjaolud, et füüsiline isik andis aktsiad üle tema kontrolli all olevale äriühingule ajal, kui oli selge, et need võõrandatakse peatselt Swedbankile.
Riigikohus saatis asja eeltoodud asjaolude väljaselgitamiseks ja põhjendamiseks tagasi ringkonnakohtusse uueks läbivaatamiseks.
Juhatuse liikme ametiaja pikendamine
Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 29.10.2008.a. otsus OÜ Rehviekspert vs Mererand (3-2-1-74-08) selgitab juhatuse liikme volituste vaikival kokkuleppel pikenemise problemaatikat. Seadus ei näe ette juhatuse liikme esindusõiguse automaatset pikenemist tähtaja möödudes. Ametiaja pikendamiseks on vajalik osaühingu osanike otsus ametiaja pikendamise kohta ja juhatuse liikme nõusolek sellega. Seega ei saa juhatuse liikme ametiaega lugeda pikenenuks ainuüksi seetõttu, et isik jätkab tegutsemist juhatuse liikmena.
InfoKuller ei kajasta kõiki EV seadusandluses aset leidvaid muudatusi.
© 2008 KPMG Baltics AS, Eesti aktsiaselts ja Šveitsi
ühingu KPMG International
iseseisvate tütarfirmade võrgustiku liikmesfirma. Kõik õigused kaitstud.