mai 2010

Käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu

Rahandusministeerium on ettevalmistanud ja ministeeriumide vahelisele kooskõlastusringile saatnud käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu, mille jõustumine on planeeritud 2011. a jaanuarist.

Käibemaksuseaduse muudatused puudutavad järgmisi valdkondasid:

• Seadust täiendatakse kinnisasjade ja metallijäätmete maksustamise erikorraga.
  Erikorra kohaselt hakatakse siseriiklikku kinnisasja ja metallijäätmete käivet maksustama saaja poolt (pöördmaksustamise kaudu). Erikord laieneb üksnes valiku alusel käibemaksuga maksustatavatele kinnisasjatehingutele ja metallijäätmetele, mille nimistu on määratletud jäätmeseaduse alusel välja antud keskkonnaministri 15. aprilli 2004. a määrusega nr 17.

• Sätestatakse kassapõhise käibemaksuarvestuse erikord.
  Erikorra rakendusala laieneb kõigile käibemaksukohustuslastele, kelle aastakäive ei ületa 3 000 000 krooni. Kassapõhise käibemaksuarvestuse rakendamine on vabatahtlik, kuid sellest tuleb maksuhaldurit teavitada. Erikord ei laiene piiriülestele tehingutele ja tehingutele, mille maksetähtaeg on üle kolme kuu.

• Laiendatakse isikute ringi, kes on kohustatud maksukohustuslasena registreerima. Registreerimiskohustus laieneb isikutele, kes osutavad B2B teenuseid Eestis oleva asukoha või püsiva tegevuskoha kaudu.

• Täpsustatakse välisriigi isiku käibemaksukohustusi Eestis, kui tema tegevus siin ei toimu püsiva tegevuskoha kaudu.

• Maksuvabastust spordirajatise või spordivahendite kasutamise teenuse osutamisel laiendatakse ka sihtasutustele.

• Täpsustatakse, et õhusõidukitega seotud teenustele nullmäära rakendamine on määratud lennuettevõtjaga, kes teostab peamiselt rahvusvahelisi lende, mitte lennuki ega lennuki marsruudiga.

• Täpsustatakse uue transpordivahendi Eestisse toimetamisel käibemaksukohustuse tekkimise aega. Käibemaksukohustus tekib kümne kalendripäeva jooksul Eestisse toimetamisest sõltumata sellest, kas transpordivahend kuulub Eestis registreerimisele või mitte.

• Täpsustatakse aktsiisikauba mõistet käibemaksuseaduses. Aktsiisikauba maksustamise regulatsiooni laiendatakse ka tahkekütusele.

• Laiendatakse seni maagaasi ning elektrienergia maksustamist puudutavaid sätteid ka võrgu kaudu edastatavale soojus- ja jahutusenergiale.

Link eelnõule
Lisainfo: Merike Oja moja@kpmg.com

kohtuotsused
 

Tallinna Ringkonnakohtu otsus dividendidelt kinnipeetava tulumaksu osas

Tallinna ringkonnakohus tegi möödunud aasta lõpus otsuse (3-06-398), mille alusel on välisriigi avatud investeerimisfondidel õigus nõuda Maksu- ja Tolliametilt Eesti äriühingute poolt kõnealustele investeerimisfondidele makstud dividendidelt kinni peetud tulumaksu tagastamist.

Ringkonnakohtu lahend puudutas olukorda, kus Fidelity Funds, mis on Luksemburgis juriidilise isikuna registreeritud avatud investeerimisfond (eurofond), sai 2004. ja 2005. aasta maikuus dividende AS-idelt Hansapank ja Merko Ehitus. Kuna Fidelity Funds’i osalus nimetatud äriühingutes oli alla 20% peeti dividendidelt Eestis tulumaks kinni. Seejuures rakendati kinnipeetavat tulumaksu toona üksnes mitteresidendist juriidilistele isikutele tehtud väljamaksetele; residendist juriidilistele isikutele ja Eestis asutatud avatud lepingulistele fondidele makstavatelt dividendidelt tulumaksu kinni ei peetud. Fidelity Funds esitas kaebuse, et selline diskrimineerimine on vastuolus Euroopa Ühenduse asutamiselepinguga, takistades kapitali vaba liikumist. Fidelity Funds põhjendas, et kuna Eestis on avatud investeerimisfondi võimalik asutada vaid varakogumi ja mitte juriidilise isikuna, siis tuleb Fidelity Funds’i maksustamisel võrrelda just Eesti avatud investeerimisfondiga, mis ei ole juriidiline isik. Fidelity Funds’i ei tuleks võrrelda residendist juriidilise isikuga, sest objektiivsetest asjaoludest tulenevalt ei ole nad võrreldavas olukorras. Samale seisukohale jõudis ka Tallinna Ringkonnakohus, kes leidis, et sarnaseid majanduslikke funktsioone täitvate investeerimisfondide omavaheline võrdlemine näitab, kas kapitali vaba liikumist on piiratud või mitte, kusjuures ei ole fondi juriidiline staatus oluline. Kuna Eestis asutatud avatud investeerimisfondi saadud dividende tulumaksuga ei maksustata, siis on antud olukorras tegemist mitteresidendist fondi ja Eesti lepingulise fondi erineva kohtlemisega.

Kuna kohus nõustus võrdlema Fidelity Funds’i Eestis asutatud lepingulise investeerimisfondiga, mis ei ole juriidiline isik, siis leidis tõendamist residendist fondi ja mitteresidendist fondi ebavõrdne kohtlemine ja sellest tulenev Euroopa Ühenduse asutamislepingu rikkumine. Kohus leidis, et tulumaksu kinnipidamise kohustuse kehtestavat tulumaksuseaduse sätet ei ole tarvis kohaldada kuni 31. detsembrini 2006 välja makstud dividendidelt kinnipeetud tulumaksu suhtes. Maksutagastust võib nõuda Eesti Euroopa Liiduga liitumise päevast (1. mai 2004) alates kinni peetud tulumaksu osas. Tagastusnõue tuleb maksuhaldurile edastada kolme aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest ehk kolme aasta jooksul alates 20. aprillist 2010.

Lisainfo: Liina Mauring lmauring@kpmg.com
 

InfoKuller ei kajasta kõiki EV seadusandluses aset leidvaid muudatusi.
 

© 2010 KPMG Baltics AS, Eesti aktsiaselts ja KPMG International Cooperative (“KPMG International”)
iseseisvate tütarfirmade võrgustiku liikmesfirma. Kõik õigused kaitstud.